Ma ei tea, miks aga mulle käib üha enam vastu meie praegune maailm.
Ma armastan Eestit, kui oma kodumaad ja riiki.
Aga mis kurat on viga meie ühiskonna ja inimestega.
Eestis on normaalsete ja mind-retarded inimeste suhe 1:10000
Normaalsete all ei mõtle ma muidugi tavalist, luitunud normaalsust mida enamik eestlasi taga ajab.
Kõik on nii kinni materjaalsetes väärtustes, et mul on vahel tunne, et ma olen valel planeedil.
Inimesed ei saa aru, et nad on sattunud neo-liberalismi ja cowboy-kapitalismi räpasesse haardesse. Vähe on neid inimesi, kes ei arva et, kui neil on palju raha, vinge auto, odav mõrd ja kesklinnas korter vms, on nad nii öelda "tehtud mehed/naised".
Mida ma tahaks näha, on see et inimesed loeksid rohkem, kuulaks sisukat muusikat, heidaks kõrvale teesklused ja oleks nad ise.
Võin puhtalt, ausalt ja siiralt öelda, et ma ei vahetaks ühetegi tundi, sekundit, minutit - mis on veedetud Kildu või Tambergiga, ükskõik mis materiaalse väärtuse vastu.
Tõesõna kui te seda loete, siis teadke et teie olete need inimesed, kes on mind kõige rohkem muutnud.
Cheers and im out.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Väärtused ei ole veel täiesti kadunud. Jah, üldpildis kohtab neid harva, kuid kui osata enda ümber hoida õigeid inimesi, pole seis nii halb midagi. Olen korduvalt öelnud, et usun väärtustesse täpselt nii kaua, kui tean, et on vähemalt üks inimene peale minu, kes sama hindab. Praegu neid veel on. Keskendu neile vähestele, mitte nendele mind-retarded tüüpidele. :)
Post a Comment